Mälu ja närvide parandamise piparkoogid Hildegardilt

Jõulueelsel ajal sobib meenutada üht huvitavat iidset piparkoogiretsepti, mida seostatakse 900 aastat tagasi elanud püha nunn Hildegard von Bingeni nimega. Piparkoogid on eriliselt vürtsikad ja väidetavalt mitmekülgselt kasulikud. Kes soovib, see proovib!

Retsept on järgmine:

  • umbes 1 kg speltanisujahu
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 45 g (!) riivitud muskaatpähklit
  • 45 g (!) kaneeli
  • 10 g nelki
  • 300 g mett või roosuhkrut
  • 300 g võid
  • 4 kanamuna
  • 200 g kooritud ja hakitud mandleid
  • pisut soola
  • vajadusel veidi vett

Tegemisõpetus kõlab nii: Mõõtke jahu lauale (algul pange jahu vähem, vajadusel lisage). Külmad võitükid pange jahule, lisage suhkur, mandlid, munad ja maitseained. Kõik ained hakkige suure noaga jahusse ja sõtkuge taignaks. Taignast rullige parajad kangid, keerake need küpsetuspaberisse ja pange vähemalt pooleks tunniks külmkappi. Seejärel lõigake taignakangist terava noaga kettad ja pange need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpsetage 180…200 kraadi juures 15…20 minutit.

Hildegard selgitab: Piparkookide maitseained mõjuvad soodsalt närvisüsteemile, meeleolule, mälule ja üldiselt meie organismile. Piparkooke tuleks süüa 3…5 tükki päevas. Piparkoogid kergendavad südant ja eemaldavad sealt kibestuse, annavad meelerahu ja rõõmsa hääle, kirgastavad tundemeeli, eemaldavad kehast kahjulikke vedelikke, loovad “head verd”, parandavad keskendumisvõimet ning annavad tegutsemislusti.

Retsept Tiiu Väinsaare raamatust “Taimetoidud. Laiast maailmast igale maitsele”  (Maalehe raamat, 2007)

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Roheline lill viitab tervislikule toidule

4. oktoober 2012, Aive Sarjas, Maaleht

Toom Kaupluste poodides Viimsis ja Pirital tegutseb toidupolitseinik, kinnitades rohelise lillekleepsu toodete juurde, mille söömise terviseriskid on üliväikesed.

“Me oleme kogu aeg tervisliku toitumise pooldajad olnud ning seda mõtet ka müüdavate kaupadega levitanud,” selgitab Toom Kaupluste OÜ ärijuht Jaan Mettis.

Tähendab see järgmist: kulinaariatooteid valmistavad kokad käsitsi, leib kergitatakse juuretisega, pagaritoodetes kasutatakse margariini asemel ehtsat võid ja lihatooted on valmistatud taluniku kasvatatud sealihast.

Toidupolitseinik Ene Lill kleepis eile
Viimsi poes toidukaupade siltidele toote
tervislikkusele viitavaid rohelisi lillemärke.
Sel teemal kirjutab Lill ka Maalehe
veebiväljaandes tarbijauudiste rubriigis.

Kuna valmistoodete – neid on suure kaupluse riiulitel sadu – tervislikkuse määramisel jäid kaupluse töötajad hätta, paluti appi toiduainete tehnoloogi haridusega Ene Lill.

Ökoekstremistid ei olda

Lille toidupolitseiniku karjäär sai hoo sisse kuus aastat tagasi. “Minu laps oli tol ajal väike, pidasin oma kohuseks talle mittemürgist toitu pakkuda,” meenutab naine.

Peenes kirjas etikettide lugemine kauplustes võttis aga tunde ja tunde. Lill lisab naljatamisi, et nii oleks ta peaaegu abikaasa kaotanud – mees muutus poeriiulite vahel tammudes närviliseks ja lõpuks keeldus toidupoes käimisest otsustavalt.

Samas oli ja on põhjust silte lugeda enam kui küll: näiteks on ühel villitud joogi pudelil kiri “naturaalne”, lisaks veel kvaliteedimärk, kuid üliväikeste tähtedega on tagaküljel olevale etiketile kirja pandud, et jook võib lastel käitumis- ja tervisehäireid põhjustada. Suure tõenäosusega on joogi roheline värv saadud asovärviga.

Viimsi Marketis ja Pirita Kauperis loeb Lill nüüd silte tarbija eest. Nii võivad mehed, kel kannatust napib, ja lapsed, keda ema poodi ostlema saadab, seal liigse aja- ja närvikuluta tervislikku toitu ostukärusse laduda.

Paku või oma lapsele!

Kõik tooted, mis ei sisalda ohtlikke sünteetilisi aineid, on roheliste lillekleepsudega märgistatud.

“Kleepsud on abiks neile, kes tahavad minimeerida terviseriske, kuid pole ökoekstremistid,” selgitab Lill.

Terviseteadlik tarbija poes pirtsutama ei pea, valik on tegelikult üpris suur. Mõneti üllatav on aga see, et sama tootja toodetest võib üks olla keemiapomm, teine aga täiesti kemikaalivaba ja tervislik.

“Kalevi kommide puhul küsisime vabrikust järele, milliseid lõhna- ja maitseaineid tooted sisaldavad. Tervisele ohtlikke kemikaale kommides pole ning ükski terve laps nende söömisest end sügama ei peaks hakkama,” viitab Lill maiustuseriiulitel ilutsevatele rohelistele lilledele.

Ka kaht fantalaadset karastusjooki julgeb ta oma lapselegi osta, sest need ei sisalda mingeid tervistkahjustavaid aineid.

Hoopis raskem on tervist mittekahjustavat kraami leida lihaletis, seal on siltidel vaid üksikuid lillekleepse. Süüdi on maitse- ja lõhnaained, millest singid-vorstid lausa kubisevad.

Järeldusi on Lille sõnul siin lihtne teha: kui etiketile on kirjutatud pelgalt maitse- ja lõhnaained, mitte sool, loorber ega pipar, on suhteliselt kindel, et tegu on keemiatehases valminud maitsesegudega.

Taimne rasv sobib sõja ajal

Hea uudis on aga see, et 1. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu kaks õigusakti, mis muudavad toidus esinevate lõhna- ja maitseainete kasutamise ohutumaks ja läbipaistvamaks.

22. aprillist 2013 tohib toiduainete tootmisel kasutada ainult loetelus kirja pandud lõhna- ja maitseaineid.

Samas on see nimekiri hiigelpikk, sisaldades enam kui 2100 ainet.

Taimsete rasvade kohta ütleb Ene Lill, et odav, õlijääkide keemilisel töötlemisel saadud kraam kõlbab suhu pista vaid hädaolukorras, näiteks sõja ajal.

Inimorganismile palju sobivam ning otse loomulikult ka tervislikum on loomne rasv või siis kõrgekvaliteediline taimne rasv (kookosvõi, palmiõli).

Roheline lillekleeps valiti tervisliku toidu märgistamiseks mitmel põhjusel: see on lihtne, positiivne, sümboliseerib loodust ja söödavust, torkab teiste märgistuste hulgas silma.

Peatselt saab poodleja nii Viimsi Marketis kui Pirita Kauperis letilt kaasa haarata ka rohelisest lillekleepsust teavitava ja tervislikke toitumisjuhiseid jagava voldiku.

“Kahe kaupluse peale kulub märgistamisele-teavitamisele umbes 1000 eurot. Klientide huvides pole see kulutus meie jaoks sugugi suur,” tõdeb ärijuht Jaan Mettis, kelle juhitavad kauplused kogu projekti rahastavad.

Toote tervislikkusele viitav roheline lillemärk.


TALUPOJATARKUS

Mida võtta, mida jätta?

- Väldi sünteetilisi toidulisandeid: asovärvid, suhkruasendajad, lõhna- ja maitsetugevdajad, tahkestatud taimerasvad.

- Ära osta toitu, kui sa ei näe sildilt selle koostist lugeda või ei mõista kirjutatu sisu.

- Tea, et kõik E-ained ei ole ohtlikud, osa neist pärineb loodusest. Samas on neid nii palju, et ilma abimaterjalideta on raske tervisesõbralikku valikut teha.

- Eelista täisteraviljatooteid, rafineerimata ja pleegitamata suhkruid ning mett, pleegitamata mäesoola, õli ja võid, täispiima.

- Osta võimalikult vähetöödeldud, värsket ja mittesäilitatavat toitu.

Allikas: Ene Lill

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Toidust, teadusest, talupojatarkusest

Elame ajal, mil erinevad teadused on küll kõrgelt arenenud, nendevaheline sidusus aga kehvake. Ehk otsesõnu: maailma kujundajatel puudub tervikpilt. Teadlased tunnevad väga põhjalikult oma valdkonda, kuidas nende tegevus aga muud, muuhulgas ökoloogilist tasakaalu ja keskkonda, mõjutab, ei tunta sageli huvi.

Foto: Bianca Mikovitš

Nüüd küll tekib juba tasapisi lootus, et inimkatsete ajajärk on mööda saamas. Juba töötavad (mõned) keemikud ja arhitektid jäätmevaba tootmise kallal. Terved suurkorporatsioonid on hakanud huvi tundma, mis saab nende tehaste saastast. Ei tasu siiski sinisilmne olla ja sinisilmne ja arvata, et seda tehakse vaid eetilistel kaalutlustel. Põhjus on lihtsam: kohta, kuhu „ära“ visata, pole – igal pool on keegi ees. Ja see ettejääv isik on potensiaalne klient.

Tarkade kivi pole olemas

Ka toitumisteadustes võib aduda samasugust kitsarinnalisust. Pidevalt tullakse välja uute toidulisanditega, mille toime kahtlane. Siis veel igasugused ainuõigeks kuulutatud dieedid, püramiidid, soovitatavad ja mittesoovitatavad toiduained. Ikka nii, et see üks on nüüd lõpuks ainuõige. Nagu alkeemia veel õitseks ja inimesed otsiks tarkade kivi, mis kõik kullaks muudaks!
Ei ole tarkade kivi, on inimkehale sobivad toiduained ja igaühe keha unikaalsus. Toit kas maitseb, teeb hea enesetunde ja toetab tervist või vastupidi. Ja ka päevad pole vennad – täna tahab keha rohkem toortoitu, homme aga küpset liha. Muudkui kuula ja katsu aru saada, mida ta tahab.
Teeb murelikuks, kui äkki avastatakse ja kuulutatakse, et suhkruid ei tohi üldse tarvitada või et lehmapiim ei kõlba toiduks. Kui räägime diagnoosita (tervetest) inimestest, siis peaks ajalooliselt inimestele sobinud toit kõlbama ka tänapäeval. Rõhutan: ajalooliselt, see toit, mille toel meie kehad on tänasesse kujusse arenenud.

Kodumaine toit ei kahjusta

Kõik moodsad kemikaalid, mida toiduainetööstus lolli järjekindlusega meie toidu sisse paneb, ei ole ajalooliselt „toit“, inimkatsed veel käivad (meie peal) ja aegajalt avastatakse: „Ups!“ – ei kõlba, tekitab allergiat, diabeeti, hüperaktiivsust, astmat jm. Nii oli see booriga ja asovärvidega, tulevikus tõenäoliselt veel paljude kemikaalidega.

Niisiis kurja juur ei ole mitte puhas kodumaine toit, olgu see siis piim, rasv või jahu. Organismi viivad tasakaalust välja hoopis kemikaalid, mis ei sobi meie keerulise sisemise biokeemialabori tasakaalustatud toimimiseks.

Räägiks siinkohal südamelt suhkruloo.

Rafineeritud suhkur on üks moodsa aja märke. Vanasti saadi toit magusaks meega ja magusate puuviljadega, need olid kallid ega kuulunud seetõttu igapäevasesse toiduratsiooni.

Mesi on hea suhkur ja supertoiduaine – seal on peale sahharoosi (mida oleme harjunud suhkruks kutsuma) ka fruktoosi, glükoosi, bioaktiivseid aineid, mikroelemente. Palju väga kasulikke aineid, mida keha suures koguses ei vajagi.

Ka puuviljades võib sahharoosi olla rohkem või vähem, kuid ikka koos teiste söödavate orgaaniliste ainetega.

Kui me võtame valge suhkru, siis see toit on ühtepidi rikastatud (kontsentreeritud), teisalt aga inimese jaoks vaene – meie keha vajab alati mitut toitainet korraga, soovitavalt looduslikus koosluses. Nii on toit kõige paremini ja tervislikumal moel omastatav. Valge suhkur on aga toidukomponent, mitte toit.

Mõõdukus ja talupojatarkus käsikäes

Valge suhkur oli sadakond aastat tagasi apteegikaup. Pool klaasi suhkruvett oli tuntud šokiravim. Viga, mida tänapäeval teeme, on see, et me joodame sedasama šokiravimit oma lastele liitrite kaupa (karastusjook). Mis aga teeb ravimi üleannus? Tekitab haigussüpmtomeid.

Kontsentreeritud, looduslikust kooslusest eraldatud toit ei mõju kindlasti süütult. Me seedime vesilahusessahharoosi teistmoodi ja tekitame kehasse teistsuguseid aineid, kui midagi muud magusat, kuid koostiselt täiuslikku süües. Siit ka „täistoidu“ mõiste – see on toit, mis on täiuslik ja kehale kõige loomulikumal moel omastatav.

On veel üks suhkur, mis mineraalse koostise poolest peaagu sama hea kui mesi: rafineerimata suhkur. See ei sisalda valgendamiskemikaalide jääke, on loodusele lähemal.Selline kollakas-pruunikas töötlemata suhkur, mis millegipärast maksab viis korda rohkem, kui töödeldud ning mille hind on majandussüsteemi loogika mõistatus.

Samas, kui paneme tavalist suhkrut toidu sisse,ei saa see olla ülikahjulik. Eelistame ju hapule õunalegi seda, mis magusam. Sahharoos toidu sees, kui seda ei ole liiga palju ja sagedasti, on tavaline toit. Lihtsalt suhkrust saadud energia oleks mõistlik ära kasutada.

Suhkur on tavaline toiduaine, ta on moosi säilitaja, supi maitsestaja, energiaallikas, ka mõnu ja heaolutunde tekitaja. Organism oskab teda koos teiste toitainetega kasulikult omastada.
Vana head mõõdukust oleks siinkohal mõistlik meeles pidada. Nagu igas asjas, nii ka toitumises.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Jäätis ei sisaldagi piima?! Toidupolitsei, V osa

Esimese ilmasõja ajal lasti tribunali poolt maha need kaupmehed, kes jahu sisse kipsipulbrit segasid. Toidu segamist mittetoiduga loeti lubamatuks. Ei julge ette kujutada olukorda, kui selline seadus homme taaskehtestataks.

„Kas suur osa tootjad on kuritegelikud või lihtsalt lollid?” arutasime jupp aega tagasi ühe biokeemikust professoriga. Tema arvas, et ette tuleb mõlemaid variante.

Paljud toidutehnoloogid on pädevad pelgalt enesekontrolli plaani koostamises, ei enamas. Ja kapitalism on orienteeritud kasumile (mitte lisaväärtusele!), vahendeid selle saavutamiseks eriti ei valita.

Mahejäätis on tehtud puhtast piimast. Aga kust sellist osta?
Foto: Sven Arbet

Tige imperialist olevat omal ajal 5% kasumit haistes olnud valmis petma, 10% oli aga piisav põhjus sõja alustamiseks. Sellises karmis süsteemis oleme ennast küll kaitsnud igasuguste deklaratsioonide ja konventsioonidega, süsteem on põhiolemuselt aga siiski halastamatu.

Aeg oma peaga mõtlema hakata

Praegu saame me ennast lolluse ja kuritegeliku kasuahnuse vastu kaitsta vaid info hankimise ja ettevaatlikkuse abil. Peame taas ise oma peaga mõtlema hakkama. Oleme ju isiksustena nii killustatud – kunagi andsime ära valitsejatele kogukonna juhtimise vastutuse, siis munkadele üle palvetamise ja kõrgemate sfääridega suhtlemise,seejärel eristusid käsitööd jne. Ikka jupikaupa enda sisemaailma ja maailmast arusaamist vaesestades, muutes ennast üha enam ja enam mutriks, monofunktsionaalseks detailiks suures masinavärgis.

See liialdus oli siiski teravalt päevakorral sadakond aastat tagasi. Nüüd oleme ehk lõpuks teel täiuslikkuse ja sisemise harmoonia poole. Mõtlemisfunktsioonigi hakkame tasapisi poliitkutelt ja ametnikelt enestele tagasi lunastama.

Väga paljud on saanud üle minnalaskmismeeleolust – on organiseeritud taluturud, elavtoit, toidulavka. Tootjad peavad inimeste värske ja rikkumata toidu ostmise sooviga kaasa tulema või siis mattuma oma purgihunnikute alla. Neile peab meelde tuletama, mis asi on toit.

Miks lapsed jäätist armastavad?

Muide, paljud definitsioonid on meil tootjate poolt mugavaks moonutatud. Kui jäätis oli omal ajal „külmutatud piimatoode”, siis nüüd see nii enam ei ole. Ainult koorejäätisel (ka plombiiril) on kohustus sisaldada piimatooteid. Aga üks valge püsiva vahuga jäätis võib olla vabalt toodetud ka veest, taimerasvast, suhkrust ning lõhna- ja maitseainetest. Me sööme midagi külma ja lõhnavat, mis meenutab jäätist, kuid keha ei saa sellest midagi tarvilikku.

Mis head on siis päris jäätises? Miks lapsed seda armastavad? Tegelikult on tõelises jäätises palju head ja kasulikku. Eriti näiteks sellises, mis on emulgeeritud munakollasega. Seal on piima kõigi tema 30 000 bioaktiivse ainega, siis on seal munakollase täiuslik toitainete kompleks (54 kraadi juures salmonella sureb, ei maksa karta).

Isegi mahlajäätis on kasulik, kui temas ikka on päris mahl (mitte värvid, lõhna- ja maitseained, suhkruasendaja). Vee molekulid teatavasti kipuvad seistes moodustama klastreid (pallikesekujulisi kogumeid), mille küljest üksikute molekulide lahtirebimine võtab organismilt jõudu ja energiat. Kui vesi on jäätunud, tekib kristallstruktuur ja kõik veeioonid on ilusasti ühekaupa rivis. Kui jää sulab, võtab jupp aega, kuni ta uuesti klimpi läheb. Sellist molekulaarset vett on organismil hea omastada, ta saab juua, nagu allikal. Sealt ka laste jääpurika limpsimise isu.

Jäätiseletis leiab praegu igasugust kraami. Isegi karmiinpunast, mis on asovärv ja tegelikult keelatud. Kahjuks jah, täiesti toredad koorejäätised olid asovärvi ja millegimaitselise lõhna- ja maitseainega ära rikutud. Aga teate ju isegi, mis tilk pissi teeb ämbri veiniga!

TÄHELEPANU! Allpool on kaks videot, milles toidupolitseinik Ene Lill õpetab valmistama kreembrülee- ja vahukoorejäätist.

Järgmises toidupolitseiniku loos tuleb juttu limonaadist ja küpsistest.

VIDEO: Kreembrülee jäätis magusanautijatele

VIDEO: Imelihtne vahukoorejäätise valmistamise õpetus

 

Rubriigid: Aktsioon SÖÖDAV SÖÖK, Mõtteainet, Tervislik toitumine | Kommenteeri

Kastmepaksendaja paki avamisel tuleks respiraatorit kanda… Toidupolitsei, IV osa

Skanpix

E-ainetesse suhtumist on mitmesugust. On eiramist, on kartust. Tean inimesi, kas väldivad kõiki toite, mille pakendil E-tähistused. Kuid vastane on kaval – ega karbil-kotil-pudelil pea tingimata E-arv olema, lisaaine võib ka lahti kirjutada ja palun, ongi E-vaba pakend!

Ma ise väsisin samuti sellest põhjalikust sildilugemisest ja lihtsalt vältisin teatud vahemikus E-sid. Kuid tuleb välja, et asjata: E-de seas on ka nii häid poisse. Jätka lugemist

Rubriigid: Aktsioon SÖÖDAV SÖÖK, Kahjulikud e-ained, Mõtteainet, Tervislik toitumine | Kommenteeri

Kaltsuvaibad, tundega…

See väljapanek sai alguse mälestusest, kus istusime vanaemaga kangastelgede taga…  Möödus palju aastaid aga kusagil mõtete tagatubades ootas oma aega üks tegu.

Kaks aastat tagasi otsisin üles säilunud taluteljed ning läbisin algaja kangakuduja kursused, ostsin erialaraamatuid, leidsin materjale.  Algajale on kaltsuvaiba kudumine hea, rahulik algus. Tegelikult on kudumine ise lihtsaim osa tööst, millele eelneb telgede komplekteerimine ja lõimede paigaldus. Talvises pimeduses on mõnus, isegi meditatiivne saada osa kanga valmimimisest. Esiemade maailm astus tubli sammu lähemale. Jätka lugemist

Rubriigid: Uudised | Sildid: , | Kommenteeri

Miks pakendist väljavõetud sink tilgub nagu märg pesu? Toidupolitsei, III osa

Lihalettide vahel on aeg filosofeerida! Sest kaup, mis sealsetel riiulitel, on kõike muud, kui see, millena näib.

Foto: Andres Putting

Miks me oleme asendanud tegelikkuse matkimise ehk simulatsiooniga? Baudrillard on sellest kirjutanud juba paarkümmend aastat tagasi, küll pigem sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Nüüd tungivad simulatsioonid meie kehadesse.

Virtuaalses maailmas on asi arusaadav – ettekujutatud rõõmud ja hirmud tekitavad kehas samu biokeemilisi reaktsioone kui tegelikud läbielamised. Adrenaliin hakkab ka kuvari taga istudes soontes voolama nagu pärsielus põnevusi läbi elades. Jätka lugemist

Rubriigid: Aktsioon SÖÖDAV SÖÖK, Kahjulikud e-ained, Mõtteainet, Tervislik toitumine | Kommenteeri

Hildegardi nõuanded ja retseptid

Bingeni klooster

Bingeni klooster

Sügise hingeõhku on juba tunda. Pimedus, rõskus ja jahedus ümbritsevad meid järgneva poole aasta vältel, nagu see aastast aastasse ikka kordub. Et ennast kõigest hoolimata mõnusasti tunda, tuletame meelde vanu tarkusi, mille paikapidavus on aastasadade vältel järele kontrollitud.

Nii, nagu meil on alati olnud au sees rahvatarkus ja oleme põlvkondade viisi osanud kasutada taimede väge, on Lääne Euroopas rahvatarkuse säilitajaks olnud kloostrid. Keskaegsest Bingenist pärit püha Hildegardi retseptid on nii Saksamaal kui Prantsusmaal kuum teema, tema ravimeetoideid uuritakse teaduslikult ja on avastatud, et  need peavad paljuski paika. Hildegardile on Euroopa tänu võlgu ka spelta säilimise ja selle propageerimise eest. Jätka lugemist

Rubriigid: Mõtteainet, Tervis, Toiduretseptid, Toitumisnõuanne, Traditsioonide tarkus | Sildid: , | Kommenteeri

Targa Toitumise Kool alustab uut hooaega

Oled mõelnud, et peaks hakkama tervislikumalt toituma? Võib-olla oled pidevalt väsinud, tervis on hakanud pisut jukerdama või liigne kehakaal häirima? Miks sa seda siis senini teinud pole? Jätka lugemist

Rubriigid: Tervis, Tervislik toitumine, Toitumisnõuanne, Uudised | Kommenteeri

Vanilliin ja vanill – kas see polegi siis üks ja sama? Toidupolitsei, II osa

Kodupoest peab saama kogu vajamineva toidukraami. Sinna peab saama saata meest või last, kui tarvilik kraam kodus otsakorral.  Kuid ei saa ju nõuda, et alla kümneaastane laps etiketid läbi loeks ja kaupa valides mõistliku otsuse langetaks.

Sama ei saa nõuda inimeselt, kellel lugemisprille kaasas pole – ta lihtsalt ei näe imepeenikest kirja. See on üks põhjus, miks tervisliku kauba märgiseid – lillekleebiseid – tarvis on. Jätka lugemist

Rubriigid: Aktsioon SÖÖDAV SÖÖK, Kahjulikud e-ained, Tervislik toitumine | Kommenteeri