Praeguseks on loodus omadega nii kaugel, et pungad põõsastel puhkevad ja esimesed lilled õitsevad. Päike jagab juba võimsalt energiat, kuid meie kehad on väsinumad kui kunagi varem – pikk, pime ja külm talv on meid tõsiselt kurnanud. Kimbutavad külmetushaigused, võimenduvad vanad tervise-hädad, tekivad nahaprobleemid.
Kurnatusest aitab meil kiiresti üle saada seesama loodus ise. Parimaks kevadväsimuse peletajaks ongi päike ja värske õhk. Võimalikult palju õues viibimist on tervisele ülimalt kosutav. Kuid lisaks tasub ka ühte-teist looduse poolt pakutavat sisse süüa.
- Mustsõstrapungad annavad võimsa C-vitamiini annuse. Neid võib lihtsalt näksida (mõnus tugev mustsõstramaitse), kuid neist või ka teed teha, mida siis meega juua.
- Vahtra- ja kasemahl on head turgutajad. Mahla võib võtta kas traditsiooniliselt tüvesse puuritud august või siis lõigata mõne oksa tipp maha ja siduda pudel sinna otsa. Peale rohkete mineraalide ja vitamiinide on kase- ja vahtramahlal ka organismi toksiinidest puhastav toime.
- Esimesed nurmenuku-, nõgese- ja võilillelehed tuleb kindlasti supisse või salatisse noppida.
- Hapukapsa toorsalat õli ja sibulaga on ka kevadisel ajal endiselt vitamiinirikas ja kasulik.
- Külmetushaiguste puhul on abiks mustsõstrakeedis ja ebaküdooniahoidis.
- Tervistava hommikusöögi retsept: tassitäis keefirit, millesse on segatud värskelt jahvatatud linaseemned, külmutatud marjad ja kliid, magusaks võib teha mee või rafineerimata suhkruga.
- Turgutava jõujoogi retsept: võta 230g vedelat mett sega1 liitri jaheda veega, lisa 60g jahvatatud õietolmu. Seisab 4-5 päeva, juua enne sööki 150-170 g nädala jooksul. Vajaduse korral teha uus segu ja korrata kuuri.
Ja ära unusta, et parim ravim on hea tuju!
Retseptid saadud on Karepa ürditalu perenaise Katrin Luke käest.
