6 asja, mida peaks teadma pannkookidest

Pannkookidega seostuvad lapsepõlv ja kodutunne, vanaema ja täpilised tassid. Võib jääda ekslik mulje, et praeguses tervisliku toitumise tuhinas on pannkoogid suisa tabutoiduks kuulutatud. Õnneks pole see nii – pannkoogid pole rämpstoit, vaid on oma mitmekesisuses ja varieerimisvõimalustes väärt suuremat tähelepanu ja sagedasemat söömist.

1. Pannkookide ajalugu. Pannkook oli algselt tegelikult pannitu-kook. Muudkui tainas kuumale kivile ja kook valmis. Ja muidugi ilma muna-piimailuta. Sellest hetkest, kui käibele tuli pann, sündis tõeline pannkook. Nüüdseks on sellest saanud traditsiooniline pühapäevatoit ja laste lemmik.  Rahvakommete kohaselt peavad pannkoogid laual olema nii vastlapäeval, marjapunapäeval kui teistel rõõmu ja naistega seotud pühadel.

2. Väikesed või suured pannkoogid? Väikesed lusikapannkoogid võib teha  hapupiima-sooda põhjal või siis pärmiga kergitatult. Laidoneriproua pidulauale kuulusid näiteks just pärmiga kergitatud tatrapannkoogid. Taigna pidi nende jaoks valmis segama eelmisel päeval. Muide ka tavalised  õhukesed rõõsapiimapannkoogid tulevad paremad, kui taigen saab mõned tunnid enne küpsetamist seista.

3. Kuidas saaks pannkooke tervislikumalt valmistada? Pannkook ongi tervislik toit, kui paneme taignasse päris õiged toiduained – talumunad õnnelikelt kanadelt, täispiim, täisterajahu. Maitsestamiseks õige pisut soola ja tsipake suhkrut, aga ainult nii palju, et koogi enda maitse mõnusasti esile tõuseks. Pannkoogi sisse võib sulatada ka pisut võid, kuid täispiima puhul on see üleliigne.

Jahuga on küll nüüd niimoodi, et õrna ja pitsilist kooki saab ikka ainult valgest jahust ja ohtra rasvaga. Sellist maiuspala võib endale ju vahel harva lubada. Aga kui pannkook on pere toidulaual sagedasem külaline, võiks tervislikkuse huvides osa valgest jahust asendada täisterajahuga – just niisuguses parajas vahekorras, et pere veel eriti vahet ei tee. Täisterajahu asemel võib vahelduseks proovida ka kamajahu – sellistel kookidel on aromaatsem maitse. Gluteeni- ja/või laktoositalumatusega sööjatele on omad retseptid, kus nisujahu on asendatud riisi- või tatrajahuga ning piim soja- või kookospiimaga, aga see on juba omaette teema.

4. Millise panniga praadida? Teflonkattega pannid võivad küll olla  praktilised (sest koogid ei jää kinni ka vähese rasvaga praadides), kuid tervise seisukohalt kahtlase väärtusega. Kindel valik on aus raske malmpann, mis on õige hoolitsuse korral eluaegne. Sagedasem koogiküpsetaja leiab lausa spetsiaalse pannkoogipanni, neid on olemas nii ülepannikookide kui ka väikeste pannkookide tarbeks.

5. Millise rasvainega pannkooke praadida? Kõige tervislikum valik oleks selitatud või (ehk kii), palmirasv või kookosrasv – kõik need kannatavad kõrget temperatuuri ja on sellepärast praadimiseks head.  Aga ka külmpressitud oliivõliga võib praadida kui kooke mitte liiga krõbedaks kärsatada ja kui oliivimaitse ei häiri. Igasuguseid rafineeritud õlisid oleks targem pigem vältida.

6. Mida pannkoogi peale panna? Kook maitseb hea ka niisama, ilma milletagi. Aga peale moosi võib koogi peale või sisse igasugust maitsvat kraami panna, mis muudab selle siis vastavalt kas soolaseks roaks või magustoiduks.

  • Idanaabrite menüüs on peenemat sorti pannkoogiroog – pannkoogid kalamarjaga. Ülepannikoogi peale pannakse kõigepealt peeneks hakitud sibul, siis hapukoor ja kõige otsa tutsakas kalamarja. Imehea!
  • Soolase roana on singi-seene-juustutäidis klassikaline hea valik. Täidis keeratakse koogi sisse ja küpsetatakse ahjus üle, et riivjuust sulaks.
  • Saksamaal pannakse ülepannikoogi sisse hakklihatäidis ning see on tuntud nime all Komm-Morgen-Wieder (ehk tule-homme-jälle). Seda olevat tütarlapsed pakkunud oma väljavalitutele.
  • Austrias on traditsiooniks puljong, mille sisse oli lõigatud pannkoogiribad – nagu nuudlid. Üllatav, kuid maitsev kasutusvõimalus eelmisest päevast ülejäänud pannkookidele.
  • Magusatest katetest meenub lapsepõlvest saksa-ukraina pere retsept. Õhukesed pannkoogid keerati rulli ja valati üle munakollase-suhkru-hapukoorekreemiga.  Eeltingimuseks salmonellavabade munade olemasolu.
  • Ameeriklased eelistavad oma võrdlemisi pakse pannkooke süüa rohke vahtrasiirupiga.
  • Üks võimalus on segada marju või õunatükke (ja pisut kaneeli) otse koogitaigna sisse. Sel juhul on tore pakkuda kõrvale jäätist - muidugi seda päris, taimerasvavaba koorejäätist.

Seda loetelu võiks muidugi veel pikalt jätkata, aga enne jõuaks päev õhtusse. Lähme parem pannkooke küpsetama!

Rubriigid: Tervislik toitumine, Toiduretseptid, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>