Jänestest, munadest ja pühadest

Lihavõttemune jagavad teatavasti laiali lihavõttejänesed. Ei tea, mis on jänestel ja munadel ühist? Ega eriti midagi polegi, lihtsalt 17. sajandi paiku hakkasid levima sellised lood. Kõigepealt – jänes on kristluses viljakuse sümbol ja tema paaritumisaeg on just lihavõtete paiku. Lisaks on tõesti tarvis, et mune peidaks keegi väga väle tegelane – tavaliselt lapsed ju ei näe, kes mune on toonud.  Ja siis veel selline legend, et kord küpsetati tallekujulisi lihavõtteleibasid ja üks ebaõnnestunu olevat täpselt jänese moodi välja näinud. Nii lepitigi lõpuks kokku, et lihavõttemunade laialijagajaks saab jänes. Ta on seda ametit ausalt pidanud  viimased 400 aastat.

Miks aga lihavõttepühade ajal üleüldse mune jagatakse, sellel on juuri nii paganlusest kui katoliiklusest. On ju kevade algus rändlindude saabumise, pesitsemise ja munemise aeg, seajalad said soolalihatünni põhjast nahka pistetud juba vastlapäeval. Niisiis on munade ja valgurikka toidu saabumine üks suur rõõmupüha. Katoliiklastel aga saab lihavõttepühadeks paast läbi. Katoliiklastele on paastu ajal ka munade söömine keelatud, seega on kogunenud ohtrasti mune. Neid õnnistatakse ja hakatakse kiiresti tarvitama, ikka pidustuste saatel.

Vaata ka varasemaid artikleid:  Lihavõtted on iidne Eesti püha ja Munade värvimine.

Rubriigid: Mõtteainet, Traditsioonide tarkus, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>