Antiikajast pärit spelta ehk okasnisu (Triticum Spelta) on nisu eelkäija, mis maheviljeluse arenemise käigus taasavastatud. Seda tsipa pähklimaitselist toiduteravilja soovitas saksa pühak Hildegard von Bingen paljude haiguste ennetamiseks ja raviks.

 “Spelta on soojendav, rasvane, väärtuslik, pehmem kui kõik teised viljad,” nii kirjeldas Hildegard väärt teravilja.
“Kes teda sööb, saab õige liha ja vere, ta teeb inimese hinge kirkaks ja annab rõõmsa meele.”

Okasnisu tõusis ausse keskajal, tema ravitoime avastas Hildegard von Bingen (1098-1179), paavste ja kuningaid nõustanud ja loodusraviga tegelenud mitmekülgselt andekas sakslanna, kes hiljem pühakuks kuulutati. Tema pärandi baasil tehtud Hildegardi Instituudis ja Hildegardi Seltsides nii Saksamaal kui mujal Euroopas on okasnisu omadusi aastakümneid uuritud ja au sees hoitud.

Kasvu eripärad

Kultiveerimisel sarnaneb spelta nisule, kuid kasvab sageli jõudsamalt ja võtab küpsedes põlenud-kuldse läike. Tema laialdane populaarsus kauges minevikus näitab, et ta kohanes hästi erinevates kliima- ja mullastikutingimustes. Tera katvad tihedalt liibuvad sõklad kaitsevad teda kahjurite ja haiguste eest. Spelta kõrs on sobilik punumismaterjaliks.

Vahepeal tootlikumate sortide vastu välja vahetatud spelta on tuntud optimaalse toimeainete (vitamiinide ja mineraalainete) sisalduse poolest, lisaks leidub okasnisus immuunsüsteemi parandavaid ja elujõudu turgutavaid aineid.

Spelta oli oluline toiduvili pikki sajandeid, kuni ta ülemöödunud sajandi alguses tootlikumate ja intensiivviljeldavate sortide vastu välja vahetati.

Haruldased omadused

Spelta toiteväärtus on palju suurem kui tavanisul, ta sisaldab poole rohkem proteiini ja rasva, palju on selles teraviljas ka kiudaineid, B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid ja karbohüdraate. Temas sisalduv tärklis on hea seeduvusega, rukist ja nisu ületab ta tsingi ja fosfori sisalduse poolest. Hea kvaliteedi ja maitsega gluteen on talutav ka allergikutele, kes peaksid spelta arsti järelvalve all järk-järgult oma dieeti lülitama.

Ka on kiud- ja teised ained spelta teras jagunenud tera ulatuses ühtlasemalt kui nisus. Seepärast on valge, kooritud teradest speltajahu täisterajahu omadustega, niisiis tuleks teda küpsetistes kasutada analoogselt täisterajahuga. Ent igal heal asjal on ka oma varjukülg - speltasai kerkib vähem ja küpsetised on ebaühtlasemad, kuna spelta kleepvalgu omadused on kehvemad. Seetõttu soovitatakse temast küpsetada lameleibu, karaskeid, sepikut.

Spelta raviks

Speltaga raviti 1800ndate lõpus Saksamaal degeneratiivseid, limaskesta-, ainevahetus-, naha- ja seedehaigusi.

Hildegardi Instituudi uurimistöödes on spelta abil häid tulemusi saadud suhkruhaigete ravis, mao- ja soolepõletike puhul, närvisüsteemi tugevdamisel, keskendumisvõime taastamisel, vereloomes, immuunsüsteemi tugevdamisel, reumaatiliste haiguste puhul, krooniliste haiguste ravis, ainevahetushaiguste ja eriti ülekaalulisuse puhul, nahahaiguste (eriti neurodermatiidi) ravis. Mõjub antidepressiivselt.

Liigse happelisuse ja sellest tingitud ainevahetushaiguste või soolepõletiku korral soovitatakse teda tarvitada ka suppides.
 
Allikas: Tiiu Väinsaare artikkel Maalehe lisas “Targu talita” ja interneti materjalid